Võimas perfektsionist

Ta treenib. Kõvasti. Loob endale eesmärgid ja saavutab neid. Inspireerib ja avaldab muljet teistele. Ta suudab hoida tasakaalus töö, rahalise olukorra, pere, sõbrad, toitumise ja treeningud. Fakt: Ta on imeline. Aga see tunne sealjuures? On tihti midagi täiesti teistsugust.

Ühe naise kirjutatud kiri treenerile olles hädas ja põhjendades seda nii:
“Raskuste tõstmine on raske. Ma pingutan tonnide viisi, aga ma pole rahul. Fakt on see, et saavutused on minimaalsed vaatamata raskele tööle, higile ja pingutustele.
Ma võitlen pettumusega. Olen läbikukkunud enda ees, treeneri ees… sest ei saavuta endale seatud (ebarealistlikke) ootusi. Ma võrdlen ennast suvaliste inimestega, keda jälgin Instagramis, ja mõtlen, et ma “PEAKSIN” olema nagu nemad.
Teinekord ma näen vaeva, et tähistada väikeseid võite. Pigem viin enda meeleolu alla mõeldes pisidetailidele, mida ma ei teinud…ma pole rahul… Endiselt kriibivad hinge kordused, mida polnud „kerge“ teha või mis ei tulnud välja „täiuslikult“.

Kurb kiri. Kõlab frustreerivalt ja üksikult. Tundub ilma rõõmuta, võrdlemisele fokuseeritud, hukkamõistev, negatiivne nõiaring.

Kõlab tuttavalt?

Perfektsionismi saab kirjeldada mitmeti. Keeldudes aktsepteerimast ühtki standardit, mis on vähem kui perfektne, tähendab, et perfektsionist ei võta omaks ühtki pingutust või tulemust, mis ei ole laitmatu… või vähem kui kõige parem… või kehvem kui ülivõrdes tulemused. Ja selleks, et perfektsionist „aktsepteeriks“ tulemust, peab olema üldse olemas selline asi nagu „täiuslik“.

Jõutreeningu perfektsionism

Sportlikus kontekstis saab perfektsionismi vaadata kui inimese tugevat külge (Hill, Gotwals, Witcher & Leyland, 2015). Nagu te ette võite kujutada, lõppevad pühendumine ja edu intensiivne jahtimine edukalt neil, kes ajavad taga suurt (antud juhul rasket) eesmärki.

Joachim Stoeber, psühholoogia professor Kent Ülikoolis, kirjeldab perfektsionismi kui „kahe teraga mõõka“ (2014). Ühest küljest võib perfektsionism olla motiveeriv – see võib aidata meil olla kindlameelne, saavutada eesmärke ja teha vajalikke ohverdusi, et meid saadaks edu treeningutel. Teiselt poolt võib see toita meie sisemist kriitikut – me võime liialt keskenduda puudustele ja mitte näha laiemat pilti.

Püüdleme täisulikkuse poole – aga laseme lahti mineviku ebatäiuslikkuse.

Perfektsionismi uurivad teadlased on leidnud, et on olemas terve ja ebaterve perfektsionism (Flett & Hewitt 2005; Stoeber & Otto 2006).

Mõnikord nimetatakse neid „terve perfektsionism“ ja „neurootiline perfektsionism“.

Püüeldes täiuslikkuse poole tähendab olla keskendunud protsessile.

Püüdlev perfektsionist keskendub eesmärgi poole liikumisele, mitte ei muretse tulemuse pärast. Seevastu neurootiline perfektsionist muretseb varasemate tulemuste pärast, mis olid ebatäiuslikud. Ta mõistab enda üle kohut, on karm, teeb ennast maha. Lõpuks tunneb ennast lööduna. Ta jääb „kinni“ ja see mitte ainult ei tekita halba enesetunnet, vaid sellel on kahjulik toime ka edasistele püüdlustele.

Kuidas saavutada edu?

Sea eesmärke – julge liikuda oma püüdluste poole, aga tee seda teadlikult. Soovitan seada eesmärk ja oma eesmärgi poole liikudes teha seda võimalikult täpselt. Loo eesmärkidele ajaline graafik ja täpsusta seda enda treeneri või jõusaalisõbraga – on see eesmärk realistlik?

Loo endale eesmärk mille saavutad 99% tõenäosusega  – Juhul kui nö. elu tuleb vahele (nädalavahetuse väljasõit, külmetus, „pitsa-avarii“), siis ole paindlik ja muuda oma eesmärki vastavalt vajadusele nii, et saad taas reele ja liikuda edasi oma püüdluste poole. Iga mõte või liikumine, mis hoiab sind minevikus, takistab sul liikuda oma eesmärkide suunas. Sa tunned ennast halvasti ja raiskad oma aega.

Seda ei saa rõhutada piisavalt: kui sa teed ennast maha ja jääd sinna kinni, siis raiskad sa oma energiat ja ei võida sellega midagi. Kui sul on tagasilöök, siis ära ole endaga karm ja pea meeles, et andmeid saab kohandada ja eemärke ümber kujundada. Peamine on olla edasi liikumises!

Ära vaeva ennast ebatäiuslikkusega

Teadlased ja optimistid nõustuvad, et enese mahategemine on mõttetu. Aastatepikkune praktika on näidanud, et mõned kliendid arvavad, et enese liigne survestamine on edasiviiv ja „häbenemine“ peale ebaõnnestumist isegi vajalik.

Mõned kirjeldavad seda karistusena või patukahetsusena ebatäiuslikkuse eest. Karistus on märgatavalt ebaefektiivsem kui preemia. Pöörates tähelepanu õnnestumistele, hoiad sa ennast pikemas plaanis teel; karistusel võib olla teatud ajutine kasu, kuid see kaob kiiresti, sundides sind olema enda vastu veel karmim või loobuma oma eesmärgist täielikult.

Mõningad kiired nõuanded, et mitte jääda perfektsionismi küüsi:

  1. Pööra uus lehekülg – Meenuta endale, et raiskad väärtuslikku aega ja energiat! Suuna oma fookus uuele võimalusele saavutamaks oma eesmärgid.
  2. Sõnasta ümber „läbikukkunud“ – See on lihtsat informatsioon. Väikeses plaanis eesmärgi mittesaavutamine ei vähenda sinu väärtust või võimet ennast parandada. See on lihtsalt koht, kus vaadata üle andmed ja teha kokkuvõte. Analüüsi seda ja sea uued tingimused püüdlemaks oma eesmärkide poole. Ja siis hakka liikuma!
  3. Avardu – perfektsionismil on palju eeliseid, nii et too välja maksimaalne kasutegur ja vähenda puuduseid. Ära vaeva ennast pisasjadega. Tuleta endale meelde, kui hea on olla tugev, terve, õnnelik ja imeline ja seda kõike seetõttu, et liigud oma eesmärgi suunas.

Leave a Comment